Miks tekib äkk-südamepeatus spordi ajal?

Äkk-südamepeatus treeningul või võistlusel võib tabada isegi noori ja terveid inimesi – täiesti ootamatult. See on haruldane, kuid eluohtlik seisund, mille puhul loeb iga sekund. Aga miks süda peatub just kehalise koormuse ajal? Ja mida saavad spordiklubid teha, et olla valmis ning päästa elusid?

Mis on äkk-südamepeatus?

Südamepeatus tähendab, et südame elektriline süsteem lakkab ootamatult töötamast. Süda ei pumpa enam verd, aju jääb hapnikuta ja inimene kaotab teadvuse sekunditega. Ilma kohese elustamiseta – eriti defibrillaatori kasutamiseta – võib juhtum lõppeda surmaga.

Eestis tekib hinnanguliselt üle 1 000 südame äkksurma aastas väljaspool haiglat. Kui defibrillaator (AED) kasutatakse esimese 3 minuti jooksul, suureneb ellujäämisvõimalus mitmekordselt.

Kes on riskirühmas?

Sageli seostatakse südamepeatusi vanemate inimestega, kuid spordiga tegeledes tabab see sagedamini 15–35-aastaseid mehi – sageli ilma eelnevate sümptomiteta. Füüsiline koormus võib paljastada seni varjatud südameprobleemi.

📊 Olulised faktid:

• 1–2 juhtumit aastas 100 000 noore sportlase kohta

• 80–90% juhtumitest on meestel

• Ligikaudu 60% juhtudest on seotud eelnevalt diagnoosimata südamehaigusega

Levinumad põhjused

Alla 35-aastastel:

• Hüpertroofiline kardiomüopaatia (paksenenud südamelihas)

• Aritmogeenne parema vatsakese kardiomüopaatia

• Kaasasündinud pärgarterite kõrvalekalded

• Elektrilised südamehäired (nt pikenenud QT-sündroom, Brugada sündroom)

Üle 35-aastastel:

• Südame isheemiatõbi (ateroskleroos)

• Varasem infarkt ja armkude, mis põhjustab rütmihäireid

Kas seda saab ennetada?

Kõiki juhtumeid ei saa vältida, kuid riski on võimalik vähendada:

• Südameuuringud: EKG, koormustestid

• Sümptomite jälgimine: minestamine treeningul, südamekloppimine, valu rinnus

• Perekondlik taust: varajased südameprobleemid lähisugulastel

📚 Itaalias kehtestati kohustuslik südameuuring noorsportlastele, mis vähendas spordisurmade arvu 89% võrra (Corrado jt, JAMA 2006).

Tuntud juhtumid

Kõige laiemalt kajastatud juhtum oli Taani jalgpallur Christian Eriksen, kes sai südameseiskuse EM-il 2021. Kiire elustamine ja defibrillaatori kasutus päästsid tema elu – näide sellest, kui oluline on valmisolek.

Mida saavad spordiklubid teha?

Spordiklubidel on moraalne ja järjest enam ka praktiline vastutus oma liikmete turvalisuse eest. Eestis on üha rohkem spordisaale ja -halle varustatud AED-seadmetega, ja mitmed alaliidud soovitavad esmaabi- ja elustamiskoolitusi.

🏥 Klubi peaks:

• Koolitama treenereid elustamises (elupäästev esmaabi)

• Paigaldama AED-seadme nähtavale ja ligipääsetavale kohale

• Korraldama regulaarseid harjutusi hädaolukordadeks

• Dokumenteerima koolitused ja seadmete kontrollid

Praktilised sammud

• AED peaks asuma maksimaalselt 3 minuti kaugusel kõikidest treeningkohtadest

• Tähista AED selgelt ja arusaadavalt

• Harjuta elustamissituatsioone vähemalt kord hooaja jooksul

• Määra iga grupi juurde vastutav isik

• Uuenda hädaolukorra plaani kord aastas

💡 Materjale ja tuge pakuvad näiteks Eesti Punane Rist ja Eesti Elustamisnõukogu.

Kokkuvõte

Äkk-südamepeatus spordis on harv, kuid alati võimalik. Õige ettevalmistus – teadmised, koolitus ja AED – võivad päästa elu.

➡️ Tee oma spordikeskus südameohutuks. Alusta elustamiskoolitusest ja AED-seadmest.