Näita hindu:
  • Eesti
  • Arhiiv:

    Kas südame seiskumine on jalgpallis sagedasem kui teistes spordialades?

    Viimastel aastatel on mitmed kuulsad juhtumid, kus profijalgpallurid on saanud südame seiskumise keset mängu, pälvinud suurt meediatähelepanu. See on tekitanud küsimuse: kas jalgpall on tõesti südamele ohtlikum kui teised spordialad? Ja miks juhtub see isegi noorte, tippvormis sportlastega?


    Miks jalgpalluritel tekib südame seiskumine?

    Noorte sportlaste puhul on südame seiskumise taga enamasti varjatud südamehaigus. Jalgpall on intensiivne ala, kus pulss ja koormus muutuvad kiiresti. See võib vallandada eluohtliku rütmihäire, kui organismis on peidus midagi tõsist.

    Levinumad põhjused:

    • Hüpertroofiline kardiomüopaatia – südamelihase paksenemine

    • Elektrilised häired, nagu pikk QT sündroom või Brugada sündroom

    • Müokardiit – viirusjärgne südamepõletik

    • Kaasasündinud veresoonte anomaaliad

    Mõnel juhul ei leita täpset põhjust ka lahkamisel – seetõttu on oluline ennetus ja valmisolek.


    Kas jalgpall on riskantsem kui teised spordialad?

    Statistiliselt on südame seiskumine spordis väga haruldane. Jalgpallis neid lihtsalt märgatakse rohkem, kuna see on maailma populaarseim ala – rohkem harrastajaid = rohkem juhtumeid.

    📊 British Journal of Sports Medicine andmetel:

    • Ligikaudu 30–40% kõigist spordiga seotud südame seiskumistest toimub jalgpalli ajal

    • Juhtumeid on olnud ka korvpallis, ujumises, rattasõidus ja jooksmisel

    • Otseülekanded ja videod teevad juhtumid nähtavamaks


    Tuntud jalgpallurid, kellel on tekkinud südame seiskumine

    1. Christian Eriksen (Taani, 2021):
      Kukkus kokku EM-mängus Soome vastu. Tänu kiirele elustamisele ja AED-le pääses eluga. Mängib nüüd südamestimulaatoriga.

    2. Fabrice Muamba (Inglismaa, 2012):
      Tema süda seiskus Premier League mängu ajal. Elustamine kestis 78 minutit. Pääses, kuid karjäär lõppes.

    3. Marc-Vivien Foé (Kamerun, 2003):
      Surm väljakul. Lahkamisel selgus – hüpertroofiline kardiomüopaatia.


    Mida saavad teha klubid ja mängijad?

    • Kardioloogiline sõelumine – EKG, südame ultraheli, koormustestid

    • Ei mingit sporti haigena – viirus võib põhjustada müokardiiti

    • AED ja esmaabiõpe igal treeningul ja mängul

    • Ohtlike sümptomite jälgimine: pearinglus, minestus, õhupuudus

    Paljud jalgpalliorganisatsioonid (sh UEFA, FIFA) on karmistanud tervisekontrolli nõudeid. Eestis soovitavad Eesti Elustamisnõukogu ja Terviseamet AED-seadmete kättesaadavust spordipaikades.


    Kokkuvõte

    Jalgpall ei ole iseenesest ohtlikum, kuid kuna seda mängib suur hulk inimesi ja enamik mänge on avalikud, märkame südame seiskumisi sagedamini. Valmisolek ja teadlikkus päästavad elusid.

    ➡️ Kas sinu klubi on valmis reageerima? AED ja oskus elustada võivad olla elupäästvad.


    📚 Allikad

    SvenskaDeutschSuomiDanskEestiLatvijasLitauiska