Tagamaks defibrillaatori töökindlust, on elektroodid ja akud kiiresti paigaldatavad. Kui vajate abi vahetusega, võite võtta ühendust ka meiega. Defibrillaatorite kõige levinum probleem on see, et elektroode ei ole õigeaegselt vahetatud, mis tähendab, et elektroodide geel võib ära kuivada ja tehisrütmur ei saa südamerütmi analüüsida/elu päästvat šokki anda. Teine levinud viga on see, et akut pole õigel ajal vahetatud. Nii nagu suitsualarm, vajab ka defibrillaator töötamiseks akut, enamik mudeleid annavad märku, millal aku välja tuleb vahetada, kui te seda tähele ei pane, siis halvimal juhul võib juhtuda, et defribillaator ei tööta. Isegi kui seda saaks kasutada tühja akuga, on sellisel juhul tööaeg ikkagi tunduvalt lühem kui uue aku puhul. Kui peale vanade elektroodide ja aku ilmneb mingi muu viga, annab defibrillaator sellest märku.
Lisaks elektroodile ja akule peaks defibrillaatoril olema kaasas ka esmaabikomplekt. Esmaabikomplekt võib sisaldada kääre riiete kiireks lõikamiseks, kuivõrd elektroodid tuleb asetada otse inimese naha vastu. Seal peaks olema ka raseerija, sest võib juhtuda, et kui inimene on väga karvane, siis elektroodid ei saa piisavalt kontakti, hingamiskaitse kunstliku hingamise tegemiseks ja kindad, mis kaitsevad teid vedelike jms eest. Rind tuleb kuivatada lapiga - see on oluline selleks, et löök käiks läbi südame, mitte pealiskaudselt läbi rinnal oleva vedeliku (südame seiskumise ajal higistab inimene tavaliselt külma higi, vedelik võib tuleneda ka südame seiskumiseni viinud uppumisõnnetusest).
Defibrillaatori kiireks leidmiseks on oluline, et see oleks kasutajale selgelt märgistatud ja nähtav. Soovitame, et defibrillaatoril oleks kindel koht seinakonsoolil või kapis. Defibrillaatori silt peaks olema ukse kohal ja uksel kleebis, mis näitaksid, et ruumis on defibrillaator.